jah - nüüd sai ajalugu tehtud! Siitkandi eralendurid on Tempelhofis küll varemgi käinud, ent ülikerglennukiga (ultralight) pole meilt vist veel keegi nii kaugele lennanud. Algul oli küll plaan minna mitme lennukiga ja suurema seltskonnaga; lõpuks aga lendasime Enn Noorkõivuga kahekesi, pressituna Ikarus C42 tüüpi kirpu kutsungiga ES-UCA. Enn oli ka idee autor ja eestvedaja.
Kolme ja poole päevaga katsime ligi 3000 kilomeetrit ja seda lennukiga, mille normaalseks reisikiiruseks vaid 120 km/h(!) Meil vedas hullult - suutsime end mahutada täpselt "aknasse" halbade ilmade vahel. Väga kergesti võiksime praegu ka kuskil Poolas põlluserval konutada. Miks me seda tegime?
Kõigepealt muidugi selle pärast, et lendamine on imetore;
teiseks seepärast, et Tempelhof on majesteetlik ajastumärk, mis paraku varsti minevikku kaob.
Tempelhofi lennuväli (EDDI) on maailmas ainulaadne oma teostuse ja ajaloo poolest. Sellest saab täpsemalt lugeda näiteks wikist. Nüüd olen ise seal käinud ja lennanud ning kinnitan, et ükski pilt ega jutt ei asenda vahetut elamust. Kahjuks on see fantastiline kooslus varsti vaid mälestus - kinnisvarahaid on linnavalitsuse ära lobistanud (miks see ei üllata?) ning selle aasta oktoobris lennuväli suletakse. Tulevikuplaanidest palju ei räägita, ent ilmselt "arendatakse" see majesteetlik väljak ära, loe: kaetakse gyprocist karpidega.
Ennu muudest tegemistest saab teada internetist; oma kokkuvõtte äsjasest lennust postitab ta Eesti erapilootide kodukale. Mina otsustasin jäädvustada äsjased juhtumised päeviku vormis. Blogi on ju päevikupidamise vahend. Kannete pealkirjad algavad "TTT" nagu "Tallinn-Tampelhof-Tallinn". Head lugemist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar