Surma asjad ja lapse põli

Nõndaks, millagi vahepeal sai Hendrik 6 aastaseks. Temagi jätkab oma vendade kuulsusrikkaid traditsioone semiootika alal. Mitte esmakordselt.

LÄITLEJA - nälkjas (sihuke märjalt läikiv teo moodi eluvorm, mitte aga näitleja);

PRUUNLANE - Aafrika päritolu inimrassi esindaja (varem kasutas ta sõna MUSTLANE, siis aga selgus, et see juba hõivatud);

RAUDKUMM - magnet. Autori sõnaseletus on järgmine:

"muidu on ta väga kõva - ei saa tõmmata; aga kui paned külmkapi peale, siis tõmbab külmkappi enda poole".

Sellised mõttekäigud. Lisatud pilt on inspireeritud muljest, mida Hendrikule avaldas Rocca-al-Mare keskuse relvakauplus, kuhu me sisse ei läinudki.

Lyhis ja elektrijalgratas - vol.2

EE klienditeeninduse suhtluses minuga on äkitselt toimunud kõva edasiminek - kirjadele vastatakse, ja kuidas veel!

Täname Teid meie tööd puudutava tagasiside eest. Oleme kindlad, et meie töö kvaliteedi osas on veel arenguruumi.

Tagasiside on meile oluline, siis saame oma tööprotsesse paremaks muuta. Vähesed inimesed soovivad siiralt aidata kaasa meie ettevõtte arengule, öeldes välja oma arvamuse uue kliendisüsteemi kohta. Edastasime teie info IT haldusese ja sisestasime teie näidud.

Meil on kahju, et oleme Teile ebamugavusi tekitanud.

Mul on meel hea ja silm märg. Nüüd ootan põnevusega, milline nende uus arve välja näeb.

Lyhis ja elektrijalgratas

Nüüd tuleb juttu sellest, kuidas Eesti Energia headus ja innovatsioon põrkub Lühise peakolult tagasi nagu lambasitt polgu trummilt.

Eelmisel aastal külastas mu tagasihoidlikku elamist tagasihoidlik montöör, kes vanad voolumõõtjad välja vahetas. Nädal hiljem tuli mulle EE-st ametlik teade, et kuna mu 2 voolumõõtjat (ajalooline pärand) olid tegelikult omavahel vahetuses (leping A oli sõlmitud mõõdikule B ja vastupidi), siis on mul tekkinud hiiglasuur võlg EE ees ja see tuleb ära maksta. Kulus paar nädalat, enne kui suutsin energiahiiule selgeks teha, et kui olen 15 aastat ühe mõõdiku järgi alla maksnud, siis teise järgi samavõrra üle, nii et saldo on ikkagi null. Nemad tõendasid hullumeelse püsivusega vastupidist, kuni lõpuks pidin aritmeetika õpetamiseks tutvusi kasutama.

Siis leidsin, et üleüldse pole nende särts seda pappi väärt, mida neile iga kuu kütan. Teatasin nende portaali kaudu aprilli lõpus oma tegelikud elektrinäidud - hulga väiksemad nendest, mis arvete peal olid. Loomulikult ei läinud see niisama lihtsalt. EE kunstmõistus teatas mulle, et sihukesed ei tohi mu numbrid küll olla:

Mu kindlat veendumust aga eirati :)

Kuna just sel ajal käis usin vabandamine, et näitude teatamine internetis ajutiselt ei tööta - teenus on populaarne, blablabla... siis saatsin need aadressil naidud@energia.ee, vearaporti klienditoele ja arvasin et asi on jonksus. Eksisin.

Teenindus ei vastanud midagi, ainult saatis uued arved vana rehnuti järgi. Siis tuli mulle kaks korda järjest kiri: Tahad endale superlahedat elektrijalgratast?
Esiti mõtlesin, et peen vihje - tulevad ja pistavad une pealt traadid varvaste vahele...

Aga ei. Nad hoopis meelitasid mind arvestinäitusid elektrooniliselt teatama. No mis mul selle vastu. Regasin end näiduportaali sisse ja sain kohe teada, et nüüd on mu mured sootuks murtud:

Saatsin neile tänukirja ja soovitasin mulle ka arveid edaspidi mitte saata.

See saaga vist jätkub.

Miks koerad peavad haukuma

Miks koerad peavad haukuma?
    - kui peremees ei meeldi!
No miks koerad peavad haukuma?
    - ei vasta neile keegi...

See pungijupp kirjeldab päris hästi Eesti valimis- ja paljuski ka valitsemissüsteemi. Kõrgeima võimu kandja (rahvas, noh!) on vaid korraks kuningas - üle mitme-setme aasta tahavad kõik tema häält. Tema valib nüüd. Pärast valimisi on ta püha õigus pidada taas mokk maas ja püsida "oma liistude" juures, nagu ennegi.

Poliitiline partei ei ole kunagi olnud aatekaaslaste ühendus, vaid eelkõige võimu saavutamise, kasutamise ja taastootmise instrument. Ta on selleks loodud, selleks hea ja see on ka tema hukatus. Ükskõik kui ilus on esialgne lipukiri, lõpuks taandub kõik võimule. See tähendab "reaalpoliitilisi" kokkuleppeid ja seda, et hääletamise ajal näitab mees tagatoast parteisõduritele kas sinist või punast pastakat. Ja kui sõdurid on juba õpet saanud, pole pastakatki enam vaja.

Võimueliit on asunud kättevõidetud positsioone betoneerima ja vastu võtnud terve hulga antidemokraatlikke regulatsioone. Nende regulatsioonide menetlemise käigus on langenud mõnedki maskid. Üksmeel nendes küsimustes (nagu ka riigikogulase palga ja kuluhüvitise küsimustes) on selgelt erakonnaülesed. Pole ka ime, sest siin ongi asja tuum. Võim. Segamatu võim.

Ma ei soovi erakondi omavahel võrrelda - seda on niigi palju tehtud. Süsteem peab muutuma ja esialgu vaid kahvatu valguskiir on minu meelest sõltumatute kandidaatide pildiletulek. Ent asi on tõsine, seda näitas veenvalt kirjutava pressi (Bonnieride palgal) üksmeelne tatipritsimine üksikkandidaatide telesaate järel. Tänagi kirjutas keegi Delfis, et kõik üksikud olla Hitleri jüngrid - braavo!

Ma ei arva, et üksikute kujul on Messias maa peale või Kalevipoeg koju tulnud, ent juba nende ilmumine annab usku muutustesse. Ja usk liigutab mägesidki paigast.