Loomulikult on selliste saavutuste taga töö js pingutus. Pildil pingutab kapten liisu. Hüpe toimus kenakese pilvitusega, olime viimased väljujad ning kui varjud lahti, selgus et lennuväli on mitu kilti eemal. Kohale saime mina ja Priit; ülejäänutele sõitis korraldajate auto järele.
Kaameramehe elu pole siin meelakkumine - kohe peale hüpet kamad seljast ja padavai kaameraga videokollektorisse, seal on pidevalt järjekord, sest kohtunikud hindavad hüppeid sama arvuti kaudu, millele ka salvestatakse. Seejärel pakkima (teistel on juba pakitud). Lõpuks lõunale - metssearaguu seentega on selle aja peale juba otsas :( [pärast siiski selgus et oli otsas juba siis kui alla tulime :-) )
Tulemused. Praegu on järjestus tehtud 4. raundi tulemuste järgi (5. on hüpatud vähestel) ja see näeb välja umbes nii:
1: USA 89
2: Itaalia 86
( vahepealne järjestus on segane, sest osadel tiimidel alles 3 raundi hüpatud )
22: Kasahstan 27
23: Eesti 25
24: Iirimaa 23
25: Küpros 22
USA juures on meie sõbra Pete Allumi kätt tunda - nemad ei lenda mitte gripid-key-pöörded-gripid stiilis, nagu meie pool asja ette kujutatakse. Nende lendamine näeb välja umbes nii, et 4 inimest liigub sujuvalt taevas ringi ja aeg-ajalt puudutavad üksteist möödaminnes kätega liikumist sealjuures katkestamata. Aga see põgus puudutus toimub kõigil korraga. Me oleme kindlasti võimelised samamoodi lendama aga selleks on vaja treeninglaagreid asjatundliku juhendamisega ja tonnide kaupa tuuletunneli aega. Ehk lihtsustatult - palju aega ja väga palju raha. Ja mis see siis ära pole kui ette võtta.
Peale 5. raundi on meil 35 punkti ja Küprosel 26. Ilm paistab nüüd kerse minevat ja uus front ronib peale. Sellest aga pole lugu, sest äsja kutsusid Uus-meremaalased meid oma telki õlut jooma :@)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar