Me ei tea kui edevad me oleme

Jah, pikk jutt - sitt jutt!
Tellige endale elaki meestekalender.

Tere, saadanad!

Mulle meeldivad vahel need tohli leiud... Nii et terve pundi satanistide ja ühe juudist veel juudima seltskond on jällegi rikastunud - budist teil puuduski veel, eksju.

Alltoodud pilt on ka tegelikult üsna minu moodi (kui habe aetud).

In Buddhism, there are Four Noble Truths: (1) Life is suffering. (2) All suffering is caused by ignorance of the nature of reality and the craving, attachment, and grasping that result from such ignorance. (3) Suffering can be ended by overcoming ignorance and attachment. (4) The path to the suppression of suffering is the Noble Eightfold Path, which consists of right views, right intention, right speech, right action, right livelihood, right effort, right-mindedness, and right contemplation. These eight are usually divided into three categories that base the Buddhist faith: morality, wisdom, and samadhi, or concentration. In Buddhism, there is no hierarchy, nor caste system; the Buddha taught that one's spiritual worth is not based on birth. Buddhism 88% Paganism 83% agnosticism 83% Islam 75% Satanism 54% Judaism 50% Hinduism 50% atheism 46% Christianity 33% Which religion is the right one for you? (new version) created with QuizFarm.com

The Dark Side of Peter Jackson

Kütsin ahju ja lehitsesin puhtast igavusest veebi. LOTR-i fännidele võib tulla ehk väikese üllatusena, et PJ on ka enne seda filme teinud ja mitte halvasti... Ainult et väheke teistsuguseid ;)

Nagu näiteks Bad Taste ja Dead Alive.

Tohl, on need sul olemas?

Margareth Thatcher and the Chief

M was on her visit to Canada. The Canadian Prime invited her to meet some real indians in a reservate.
So, there they are - Margareth, her local colleague and the Chief - sitting on a grass and puffing a Pipe of Peace. No much talk. The Chief is wearing an enormous set of feathers in his head.

Suddenly, a small boy about 5 years old, is running by. He has one feather in his hairs.
M: This boy has one feather - does this mean anything?
C: One feather - one squaw. Boy small.

After a while, a bit older boy having two feathers, passes by.
M: Oh, look - this boy has two feathers - what does this mean?
C: Two feathers - two squaws. Boy not strong yet.

M: Oh, I see. But may I ask - you have so many feathers - does this mean anything specific as well?
C: Me - Chief! I fuck the nation!
M: Oh, dear...
C: No - no deer! Deer high, runs fast! Chief old - fucks no deer!

* * * * * * * * *

It is important to have some respect to deers and reindeers, especially at Christmas time when there is more likelyhood you'll meet one. Be warned.

Click here if you dare.

Courtney Pine

JAH! - kõva kontsert oli. Mida see mees oma pilliga korda saatis (muusikalises mõttes), ületas kõik mu ootused. Ja ülejäänud tiim - helitehnikuni välja - olid vägagi väärilised. Power, äärmine professionaalsus, muusika ja ilusad inimesed koos - sekundipikkusel õhtul vanas kuradi paberivabrikus.

Loomulikult vedasin kaamera kaasa ja loomulikult keelati üsna alguses pildistamine ja profipiltnikud lasid jalga. Mina pole proff. Flikkerit ka.

Eksib see kes arvab, et sellisel kultuurisündmusel puudub eel- ja järellugu, taust ja tähendus. Stay tuned...

Talveuni, Vol.1 -- OOTAMATU KIRI

Kui ilmad sügisel kurjaks lähevad ja hüpata enam ei saa, seab lyhis end talveunne. Kõigepealt kõht täis vitsutada, lapsed kevadeni ette ära peksta ja naine manitseda: "Vaata sa mul - peaksid sa... kui ma...", aga juba tikub uni peale; padavai koopasse. Kuuseokstest tropp taguotsa et tuul läbi ei tõmbaks ja ongi unenäod platsis - justkui filmiks 300-wayd mitmelt poolt korraga ja justkui otsiks metsast meduusipaela... nrrr... Lumevaip katab maa, mööduvad nädalad. Nii on see igal aastal olnud.

Järsku tunnen, et miski nagu naksaks. Uni läheb ära. Küljealune on lige, suus paha maik ja perse hõre. Koban ringi et kus tropp on - midagi krabisevat jääb pihku, sõrm läheb sellest kärtsti läbi ja vaatan - paberlennuk. Ronin valge kätte ja näen: lugejakiri. Vot, raisk.

Loen:

Kulla Lyhis,

Ega sa blogindust ää pole unustanud ? Sinu blogi lugejaid on terve võrk täis - nii et võta end kokku.

ette tänades,

Aivar.

Kaen ringi - ja ongi - veeb tühi nigu kell!!! Magada ka ei lasta... sa saadana ihu!

Ma teile nüüd kirjutan, oodake.

well...

Chinese couple in a court, man is applying for a divorce.
He explains his reason:

ME NO COME.
SHE NO COME.
BABY COMES!!!
HOW COMES???

SIDE INCOME -
his wife replies.

Rahulik värk

17.09 viimasel tõusul filmisin tandemit. Viskasin meduusi ca 1100m peal. Pärast seda kui vari mind rakmetes püsti tõstis (ca 1000m), haarasin vabaotstest ja vaatasin üles – tundsin et nüüd midagi tuleb. Tuligi. Kahju et vaid asja algus videosse jäi.

0s: kõrgus ca 1100m, viskan meduusi;
2s: suhteliselt tugev raputus, haaran vabaotsad, kõrgus 1000m. Kuppel tahaks nagu vasakule keerata, seepärast tirin paremat vabaotsa. Vaatan kogu aeg paremale, et kaitsta kaamerakarpi ja sihikut.
4s: kuppel pöördub nii järsult vasakule, et vasak vabaots „jääb ette” ja annab laksu vastu kaameragondlit suunaga eest tahapoole. Kaamera lõpetab filmimise ja hakkab hingepalvet lugema. Seepärast lõpeb ka sekundilugemine siinkohal.
Kuppel keerab troppidele 2 tiiru peale ja slaider jääb üles. Kohe tekib ka mõõdukas spinn.
Kuna tropid on keerdus otse vabaotste kohalt ja keerud ei arene väga kiiresti, raban tropikimpudest pealpoolt keerukohta kinni ja kisun nad laiali. Kuppel enam keerde juurde ei tee, vaid lihtsalt sukeldub maa poole. Kõrgus 800m.
Võtan vabaotsad ning keeran ennast jalgu siputades kupli all 2 tiiru paremale. Keerud kaovad ja slaider tuleb alla (700m). Kohe algab aga tugev spinn paremale (tsentrifugaaljõud on tuntav) ning vasak vabaots ei mõika küll midagi. Vasakpoolne rakmestik on sellise pinge all, et vasak käsi vaevalt ulatab pidurini ja seepärast haaran selle parema käega; tõmban ta umbes poole käigu võrra alla. Spinn peatub ja vari võtab normaalasendi. Kannan piduri vasakusse üle ja võtan ka parema piduri. Kõik on korras aga kõrgust on ka napilt 500m.

Üleüldse - spinniva elliptilise all kaamerakolakas pea küljes ja kõht taeva poole on mõnus mõlgutada et kas järgmiseks läheb padi või teeks kiivrikinnituse lahti kõigepealt.

Õhtune õlu

Nõndaks... lõpuks istun oma aias kurat-teab-kelle kiiktoolis ja joon tasahaaval õhtust õlut.

Kuratlik, sigaduslik you name it... - samas rahuldustpakkuv - ärinädal on seljataga.
Taevas on selge. Täna käisin üle hulga aja lendamas ja hästi tegin. Liiklus oli hullumeelmne; korra saatis lennujuht mind otse baasosalt kordusringile sest tema üllatuseks oli tulemas palju suurem lind... lennujuht oli absoluutne algaja, mõõdukalt pabinas ja võimsalt umbkeelne. Ta parafraseeris mu kutsungit igal võimalikul moel nii et vastasin talle raadiosides mitte konkreetse äratundmise vaid intuitsiooni peale. Aga täppi läks.

Voh. Pere kõik kodus. Pooleaastane (aga mitte -aruline) Hendrik sasis kahe käega mul habemest kinni ja seletas mitu korda ja väga arusaadavalt: "Tät-tät-tät-tää!" Ma vist ei saanud siiski lõpuni aru. Terve elu olen loll olnud, nüüd veel vana ka.

Iga selles maailmas veedetud hetk on kingitus ja privileeg. Homme võib juhtuda et leian end jälle jumalikus vabalangemises, kaamerad pea küljes.

Ikkagi huvitav - miks ma just nimelt õlut joon?

Tarkusetera

Avasin silmad ja meelde popsas kuskilt loetud klassikakatke.
"Kas spioonid norskavad siis kuidagi eriliselt?" oli Väikevend siiralt üllatunud.
"Otse loomulikult," vastas Karlson, "kõik spioonid norskavad nii pagana salapäraselt ja kurjakuulutavalt, et mine või lolliks!"

Be careful down here...

Tegin täna endale rahuliku koduse tööpäeva. Konfisin parasjagu mingit meilivärki, kui helistas Tiina. Tajusin kohe et tal on midagi juhtunud. Oligi. Sõitis, lapsed autos, Punasel tänaval kui eessõitnud kaubik järsult paremale põikas ning paljastas vastassuuna vööndis "lendava" bemari. Tiina imestas tagantjärgi et ta nii kiiresti reageeris - igatahes jõudis ta teepeenrale tõmbuda ja bemm välgatas mööda - ilmselt vaid kümnekonna sentimeetri kauguselt. Õnneks Tiina keeras enne ja alles siis pidurdas.

Laususin paar rahustavat sõna ja lisasin et just seepärast sõidadki sina ringi meie suure "tankiga" ja mina ökonoomitan pisikese Citroeniga. Frontaalkokkupõrkel on auto mass oluline.

Istusin tükk aega ja mõtlesin, kui järsu pöörde võinuks elu just praegu võtta. Leidsin et täies töökorras lennukist väljahüppamises pole tõepoolest midagi ekstreemset - maa peal kasvab lollide ja haigete kulk kontrollimatult; taevasse satuvad nad õnneks harva ning kaua vastu ei pea.

Labidaga pähe

Tiina ja minu rõõmuks käivad meie pojad, peale noorima, nüüd mõlemad lasteaias. Hea, rahulik.
Täna tuli lasteaiast kiirsõnum et Mark (3a.) on Pärdile, oma 2 aastat vanemale kallile vennale, labidaga pähe koputanud. Emmel järgi tulla ja traumapunkt.

Kui Tiina kohale jõudis, jooksis Pärt parasjagu üleni verisena (peahaavast ikka purskab) mööda lasteaia hoovi, ja karjus kõigile: "vaadake mihuke ma olen!"
Edev, raisk. Kasvad olid puha sokkis jne.

Hiljem laekus informeeritud allikatest versioon et Pärdi rühmakaaslane Eesav (nimi muudetud aga mulle teada) pildus liivakastis Margile liiva krae vahele ja näkku nii et see paistis nagu Pärdi poolt tulevat. Pärt veel naernud: "Äh-äh-hää!" Ja siis tuli labidas välgukiirusel molli. Soliidne.

Hankost tagasi

Ma ei saa seda endale pidada. Kunn tunne on kui miskit saab hästi tehtud. Tumbleweeds tuli teiseks aga nüüd mil Twin Otteri ukse trikid lõpuks selged, paneks pika puuga... ütlen mina kes ma neile suurema osa ajast ülalt alla vaatasin. Läbi kaamerasihiku.

Ja siis täna, ei - juba eile, kui päike õnnestus taas taevasse nõiduda, korraldas Markku paar suuremat kujundit. Oli väga ilus lennata ja neid filmida.

Neljapäeval ilma vaadates oli mul küll tunne et ma ei lähegi Hankosse - milleks. Aga Hankos on hyvä hyppykeli alati kui taevas midagi sinist paistab. Nii et kokku tegime 8 hypet. Oleks tahtnud muidugi rohkem - igasugu plaane tekkis käigu pealt aga nohh. Laevapiletid. Nohh.

Üle hulga aja on selline rõõmus tunne nagu oleks veri gaseeritud. Viimati oli samasugune tunne peale õhupallihüpet parasummeril. Ja veel enne seda - vist pärast esimest wingsuidi-laksu?

Heakene küll, lapsed ja naise panin magama, pilte praegu mudida ei viitsi - lisan neist siia vaid 2 - ühe taevast ja teise maa pealt ning lähen ise ka unesid vaatama. Eks esmaspäeva õhtul uploadin kõike nii et hais taga.

Mitmekordne tõrge

Parasummeri keskel keelas lennuamet päevapealt Omega/Quick konteineri-varuvarju kombinatsiooni kasutamise eestis. Põhjuseks rida õnnetusi saksamaal, kus hüppajad vaid ime läbi pääsesid ning 10.juuli õnnetus prantsusmaal, kus ime jäi juhtumata. Alles seejärel väljutas tootja nn. service bulletin'i.
DZ foorumites oli sel teemal üpris sisukas mõttevahetus. Tasub lugeda. Nüüd aga lühidalt tollest viimasest saksamaa õnnetusest.

Hüppaja (kaamera pea küljes, sealt ka pildid / video) avab oma ca 100 ruutjalase elliptilise ja leiab end paugupealt räiges spinnis. Üks tropp ranitsa klapi taga kinni ja kupli vasak serv seega oma poolteist meetrit alla kistud. Paar sekundit püüab lahendada. Edutult. Siis padi. Kohe selge, et kuppel sedasama troppi pidi ikka veel ranitsa küljes. Nüüd siis hõbedat. Tõmbab – ei tule! Vaatab – sõrmed polegi läbi varusanga vaid hoopis läbi rakmerõnga... konteineri alaosa rippub ju ikka veel põhikupli küljes, rakmed on nihkunud ja seal kus varem oli üks rõngas on nüüd hoopis teine! Sikutab siis parema käega rakmeid õigemaks ja vasakuga avab varu. Varu vedrumeduus põmm põhikuplisse ja varu ikka veel vabakoti sees. Mees raputab vabaotsi kuni varu kotist ikkagi välja ronib. Maapinnani juba alla 100m. Nüüd on varul mitmekordsed tropikeerud ja pool kangast põhikupliga sõlmes. Mees võitleb meeleheitlikult tropikeerdudega ja saab sellega valmis 20m kõrgusel. Kuplid aga ikka veel suht segi; siiski kannab see moodustis nii palju, et vend kõnnib hiljem kiirabist omal jalal minema.
Paljud videot vaadanud küsisid - miks ta konksnuga ei kasutanud – kogu see jubedus võinuks ju olemata jääda? Loomulikult ei pruugi konksnoaga mässamine kiirelt spinniva elliptilise all enam inimvõimete piiridesse mahtudagi. Ent mees ise kommenteeris hiljem: "ma lihtsalt ei mõelnudki sellele... ma polnud niisugust situatsiooni iialgi ette näinud... järgmine kord ilmselt kasutan konksnuga." Naljakas ju?
Aga seda juttu ei rääkinud mitte mõni põhukott, vaid kvalifitseeritud riger 1500 hüppega. Mõtlemisekoht.

Ja tarkuseterad...

• ole valmis selleks et kui juhtub, siis juhtub kiiresti ja võib-olla hoopis teisiti kui oled ette kujutanud. Just sinuga; juba järgmisel hüppel.
  
• mõtle avariiprotseduuridele tihedamini kui vaid vvh-d tehes ja püüa mõelda läbi ka igasugu mis-siis-kui-variandid; näiteks kõige elementaarsem asi: padi ei anna järgi, libiseb poolel teel peost. Otsin patja, tõmban varu või vaatan kõrgust?
  
• kui midagi juhtub kasuta mõistust, kätteõpitud protseduure ja alati võitle lõpuni.

Asun sõjateele

minu heast südamest postitatud ilmaprognoos

praegu paistab nii:
reede õhtul kenasti hypatav ilm, laupäeval ikaldus, pyhapäevaks ehk klaarib taas.

leidis lõppkokkuvõttes sellise vastukaja

tohl ja lühis, kiiresti lõpetatagu tegevus käsitsi ilmaennustamise osakonnas ja
asuda tagasi harilikul kohal ilmategemise osakonnas

meeldetuletuseks: portveini mitte pruukida:))

Justkui ma oleksin mõni selline joodik, kes muud ei tee kui imeb tohlakaga portveini! Kuidas küll võib niimoodi mõelda. Ma pole tohlakaga iial portveinini jõudnud.

Mul pole sõnu! Sestap laenan neid luuletajalt:
Seda ei saa enam niimoodi jätta. Ainuke tee on tõtata sõtta!

---

ALGAB LYHISE SÕJAKÄIK VIINAKURADI VASTU

Kõigepealt tegin visuaali. Iga ettevõtmine algab sellest.

Kindlasti ei jäta teema kedagi külmaks. Kellel on õppinud silma ja graafilist käppa, võiks projektile kaasa aidata.

Ennetades võimalikke irisejaid (jah - neid leidub langevarjuritegi hulgas - ise @@@gi ei tee aga irisevad), seletan ära, et sinine kiri valgel taustal kujustab vabanemist langemise kaudu. Nüüd peaks küll kõigile selge olema.

...stay tuned!

Be careful out there ...

Üle hulga aja lugesin taas dropzone foorumeid ja seal olid kurvad uudised. DeLandis lõikas maanduv lennuk kupli all lendaval langevarjuril tiivaga mõlemad jalad alt. Mees suri haiglas. Lennuki sangas oli vilunud piloot, samuti langevarjur, hukkunu sõber. Selline kurb õnnetus. Ja nõme - praeguseks on teada, et hukkunu oli maandumisraja kohal ca 200m kõrgusel. Seega rikkus reegleid. Ehkki tegemist oli väga kogenud mehega.

See juhtum vist ei seondu hooaja algusega, sest Floridas hüpatakse aastaringselt. Aga enamusel meist on pikk hüppepaus selja taga. Ning Viljandis hukkunud purilendurgi oli nautimas oma esimest lennupäeva sel hooajal.

Nii et loeme veel kord koolitusülema monoloogi ja mõtleme oma hüpped kenasti läbi, enne kui lennukisse ronime. See juhtub õige pea.

Ilus päev

Päike paistab, õhk on veel külmavõitu aga sinine taevas rõõmustab. Silma järgi on üleval paras kirdetuul nii et seda arktilist õhku muukui tuleb. Vikerkaar keset taevast andis tunnistust peentest jäänõeltest seal ülal, päeva teisel poolel see kadus.

Arutasime tohlakaga eile õhtul, et vana peer on väga tore olla. Pole enam seda lolli kihelust et kui vaid SAAKS HÜPATA - ükskõik kuidas ja kuhu. Boing-boing-boing!

Lendamine - nii oma loodud keha kui igasugu abivahendeid (kuni lennukini välja) kasutades - on ilusamaid asju mida ma elus teinud olen, ent praegu pole see enam sõltuvus vaid privileeg.

MA EDVISTAN HÄSTI. KRT KUI HEA MA OLEN!

... ja lyhis teiega !

Lugesin natuke langevarjurite blogisid ja juurdlesin et mis võiks olla bloginduse mõte. Ei leidnudki mingit mõtet.

Siis vaatasin nimesid ja püüdsin leida mis on neis inimestes ühist. Käes! Loomulikult edevus.

See sobib. Count me in.