090525 EDRI: Puhuvad pasunad, ärgake magajad!

Nüüd on see teoks saanud: me kastsime kotid Aadria meres (22C), jalutasime mõõdetud sammul mõõdukas lõunamaa jaheduses (30C varjus) ning lõpuks leidsime interneti leviala (25 kuna/h). Kuna kohta tuleb veel eraldi artikkel.

Lend üle mägede siia kulges edukalt - kõik jäid ellu. Enne Krk'i saarele jõudmist tuleb ületada mõningad mäed. Kui olime tõusmas 2km peale, andis formatsiooni tagumine lennuk 1200m peal teada: "mootor kuumeneb üle, ei saa jätkata". Mäed aina lähenesid ja tekkis huvitav tunne. Siiski suutsime üheskoos ülespoole jõnksutada ja siis tulid juba appi mäe-termikad (nõlvadelt tõusvad tugevad õhuvoolud). See ürgne jõud aitaski meid õigel ajal üles ja siis saabus üürike hetk, mil nii meie reisi sihtpunkt kui ka kõik eelnenu olid korraga silme ees.


Krki saar ilmus äkki välja , ta oli meist palju allpool, mäeharjad olid järsku selja taga. Keerasime mootorid tühikäigule ja ninad allapoole ning laskusime lennuväljaringile nagu mingid pikeerivad pommitajad (OK, naerukoht, aga ikkagi). Torn lubas meid otsekohe finaali. Taevas, milline vaatepilt! Sa lendad mere kohal, milles on peaegu püstloodis kaldaga kaljusaar ja seal, kus kallas murdub, algab maandumisrada. Kui olime perroonile ruleerinud ja uksed avanud, lõi kuumus peaaegu oimetuks. Huvitav, et see tehniliselt kõige raskem osa kogu reisist sai piloteeritud nii, et isegi hr. Heinar Kalam (tagumise lennuki kapten) lausus pärast maandumist, et kõik olnud eeskujulik (üldiselt ta muudkui õiendab ;-)).


CRM (Cockpit Resources Management) õnnestus kah täiega ja Enn tegi kõrvalistmel mägedest ja merest mitu vägevat pilti. Homme hommikul tagasi lennates on Enn sangas ja siis ma katsun ta pildiosakonnas üle trumbata. Homme algab nimelt tagasitee.

Krk on superkõva koht, armusin esimesest hetkest. Et kõik siin on 2x kallim kui Eestis (Poolas aga 2x odavam), on vaid asja tehniline pool. Praktiline pool on see, et kui kord põlved jne. tunda andma hakkavad, tulen taas siia, vaatan 600m kõrguselt oma armetust hütist päikeseloojangut, naudin piiburohtu ning olen tänulik, et külaskäik niivõrd kaunisse ja kordumatusse maailma nõnda hästi õnnestus.

P.S.: vahepeal polnud miskit blogimist, sest minu arvuti oli minust 300km eemal ja siis polnud jälle sidet ja siis olin ma ise kas meres või kõrtsis - noh andke andeks, eks!