Trip US! - 6.jaanuar oli ilus päev

Oli selge ja palav päev. Väga kõvasti ei möllanud aga kõik mis tehtud sai, oli hea. Esimesel hüppel filmisin üht soomlaste õpilast, kel oli väidetavalt kehakontrolliga probleeme (iseeneslik pöörlemine). Hüppe-eelne briifing osutus nii mõjusaks, et probleeme ei ilmnenudki. Mulle meeldis, kuidas ta täpselt iga 10s tagant kõrgust vaatas ;-)

Seejärel lendasin ühe paariga, kes hübriidi harjutas. Lõbus oli.

Kolmandal hüppel proovisin Mach-II wingsuiti. Oi kurat! Esiteks oli ta mulle täiesti paras, teiseks tuli kõigist avamis- jms. drillidest hoolimata mõlema poole kiirus 90km/h kusjuures ma isegi ei üritanud midagi maksida, vaid lihtsalt proovisin kuidas asi lendab. Brian Germain väitis, et Samurai sobib hästi ka wingsuidiga hüppamiseks. Proovisin ära - paistab et sobib jah!

Ja sunset-load oli siis "The Missing Man's Jump" kaks päeva tagasi hukkunud Juha ”Jussi” Hillgén'i mälestuseks. Oli väga ilus õhtu, ilus hüpe ja palju head energiat. Pildid on siin ja video siin.


Homme on ees dilemma - kas freefly coaching või wingsuit flock. Aga õnneks on mõned päevad veel jäänud. Maailm on imeilus paik.

Blue Skies, Black Death

Täna hommikul ca 10 paiku sai üks soomlane siin surma. Tegu on 45 aastase mehega, kel ca 100 hüpet. Kuna sommid ise pole veel nime avaldanud ei hakka minagi seda tegema; tõenäoliselt ei tunne meist keegi seeda meest.

Asjaoludest on praegu teada nii palju:

Vari oli Sabre2, teiste hüppajate kinnitusel oli vari lahti kuskil 600-700m vahel aga see avanemine käis hirmsa pauguga, nii et kõik maapealsed ajasid pead kuklasse. Vari spinnis (mitte väga agressiivselt) kuni maapinnani välja. Kohesed elustamiskatsed tulemusi ei andnud. Pidurid olid võtmata ja slaider killimata.

Praegu pole veel teada, kas ta sai surma juba avanemisel või alles maaga kokku põrgates. Ka on vara öelda, kas ta tegi oma hüppel kõik õigesti, või mitte.

Inimene läks hommikul rõõmsasti hüppama ja nüüd vedeleb see mis tast järgi jäi, ameerikamaa morgis, lipik varba küljes. Kuskil soomemaal on 3 last, kes võib-olla ei tea veel, et isa ei tule.

Ma ei tundnud meest aga see juhtum ei anna mulle rahu. Kui keegi saab hakkama silmapaistvate lollustega või lihtsalt oma võimeid üle hindab ja seepeale surma saab, siis see on... noh, ootuspärane. Aga täna võis asi olla vabalt ka nii, et mees tegi oma viimasel hüppel kõik õigesti. Ja kui see nii on, siis riivab see väga sügavalt lapsepõlves omandatud tõekspidamisi, millest me küll teame, et nad tegelikus elus ei päde, ent mis sellest hoolimata meie seljaajus omasoodu tiksuvad.

Peale lühikest leinaseisakut otsustasime, et mis möödas see möödas ning ainus mida teha annab, on hüpata palju ja hästi. Läksin tõusule ja tegin esimese lennu oma Samurai-136-ga. Püha taevas! Stiletto/Contrailiga võrreldes on vahe umbes sama nagu Cessna-172-st Yak-52-te ümber istudes. NII magus! Koostan endale praegu harjutuskava ja püüan olla oma uue lennuriista vääriline.

Trip US! - pakane palmide all

Viimased 2 ööpäeva aeles USA kirdeosa kohal mõnuga üks suuremat sorti tsüklon ja vedas põhjapoolse külma õhu siia. Tunda andis ta sedasi, et 30 kraadine palav ja niiske ilm asendus päevapealt selge ja väga külma ning tuulise ilmaga.
Öösel tuul ei vaibunud ja telgi katus paukus iilide käes nagu taoks keegi seda malakaga. Telgi seinad väga ei paukunud, sest nad on tehtud suuremalt jaolt võrkkangast. Õllede jahutusvesi jäätus nagu kord ja kohus ;-)
Kuidas siis sellistes oludes mõnusalt ööbida? Skaidaiver peab alati ootamatusteks valmis olema. Ja kui vaja, avab ta langevarju. Nii minagi tegin - ja võin kinnitada, et mu vana ustav Contrail ei jätnud mind hätta seegi kord. Las ta nüüd puhkab, sest uus vari on juba ranitsas. Aga seda proovin siis, kui õhk natuke soojemaks läheb. Tsüklon on nüüd õnneks lahkunud ja ilm pöörab soojemaks.