Sõber ekstremist ei jäta jonni ja ikka uurib aeg-ajalt, mida ma söön, et nii tark olen. Kui kõht head-paremat täis on, läheb meel lahkeks ja nüüd kergitangi pisut saladuseloori oma argipäeva köögipoolelt.Kui tahad hästi süüa, tuleb toit ise valmistada - olgu see öeldud nende pärast, kelle unistuste laeks on bensiinijaama puhvet. Teadjad annavad mulle andeks.
Hea söögi kõrvale käib sobiv jook. Sööki ei tohi liiga palju olla (jooki võib).
Täna väisasin Balti jaama turgu ja ostsin sealt:
- tugevat suuremugula-küüslaauku;
- mahedat taliküüslauku (Tiina eelistab seda);
- värsket tilli (3,5kr / 100gr);
- rohelist sibulat;
- ilusaid prinke Pärnumaa tomateid;
- Poola päritolu piprakaunu;
- vene vanamehe 2 sorti kodutehtud adžikat;
- samalt vanamehelt värsket soolakurki (desserdiks);
- broilerifileed;
- lillkapsast;
- banaani;
- 2 teravat piprakauna;
- veel mingit pudipadi.
Kodus oli Jumala abiga oliivõli, natuke maitseaineid ning pliidi ja kahe panniga naine. Ah jaa, sobiva veini haarasin Supernettost. Edasi käis nii, et Tiina küpsetas pannil fileed ja banaanid ning keetis lillkapsa (see pole keeruline), mina aga tekitasin kuumal pannil taimsetest saadustest rohke oliivõli ja natukese adžikaga mölje, mille vedel osa sobis suurepäraselt lillkapsa immutamiseks. Eine algus, keskpaik ja lõpp olid kõik võrdselt hõrgud. Väike vihje - kui söömaseltskonnas on lapsi, siis tasub piprad ja paprikad eraldi option'ina serveerida ;-)
Improvisatsioonilistes köögiprojektides tarvitan rafineeritud maitseaineid (nt. soola) haruharva - mulle meeldib, kui maitse kujuneb naturaalsetest koostisosadest ja see on muide ka saavutatav.
Niimoodi saab elada. Loomulikult ei tiku ma konkureerima tohlakaga, kelle arsenalis kreeka moodi koheldud lammas ja muud raskerelvad, mille väljatoomist ma hardalt ootan ;-P
