Kostitan ennast

Sõber ekstremist ei jäta jonni ja ikka uurib aeg-ajalt, mida ma söön, et nii tark olen. Kui kõht head-paremat täis on, läheb meel lahkeks ja nüüd kergitangi pisut saladuseloori oma argipäeva köögipoolelt.

Kui tahad hästi süüa, tuleb toit ise valmistada - olgu see öeldud nende pärast, kelle unistuste laeks on bensiinijaama puhvet. Teadjad annavad mulle andeks.

Hea söögi kõrvale käib sobiv jook. Sööki ei tohi liiga palju olla (jooki võib).

Täna väisasin Balti jaama turgu ja ostsin sealt:

• tugevat suuremugula-küüslaauku;
• mahedat taliküüslauku (Tiina eelistab seda);
• värsket tilli (3,5kr / 100gr);
• rohelist sibulat;
• ilusaid prinke Pärnumaa tomateid;
• Poola päritolu piprakaunu;
• vene vanamehe 2 sorti kodutehtud adžikat;
• samalt vanamehelt värsket soolakurki (desserdiks);
• broilerifileed;
• lillkapsast;
• banaani;
• 2 teravat piprakauna;
• veel mingit pudipadi.

Kodus oli Jumala abiga oliivõli, natuke maitseaineid ning pliidi ja kahe panniga naine. Ah jaa, sobiva veini haarasin Supernettost. Edasi käis nii, et Tiina küpsetas pannil fileed ja banaanid ning keetis lillkapsa (see pole keeruline), mina aga tekitasin kuumal pannil taimsetest saadustest rohke oliivõli ja natukese adžikaga mölje, mille vedel osa sobis suurepäraselt lillkapsa immutamiseks. Eine algus, keskpaik ja lõpp olid kõik võrdselt hõrgud. Väike vihje - kui söömaseltskonnas on lapsi, siis tasub piprad ja paprikad eraldi option'ina serveerida ;-)

Improvisatsioonilistes köögiprojektides tarvitan rafineeritud maitseaineid (nt. soola) haruharva - mulle meeldib, kui maitse kujuneb naturaalsetest koostisosadest ja see on muide ka saavutatav.

Niimoodi saab elada. Loomulikult ei tiku ma konkureerima tohlakaga, kelle arsenalis kreeka moodi koheldud lammas ja muud raskerelvad, mille väljatoomist ma hardalt ootan ;-P

Fooled by Randomness

... by Nassim Nicholas Taleb, ISBN 978-0141-03148-4, soovitan aga mitte igaühele muidugi.

Üks selle peatükke "ahvid kirjutusmasinatega" tuli mulle täna meelde kui vaatasin, mis fotokasse jäi.

Keegi ei pääse oma lapsepõlve eest ja minu lapsepõlve kellakägu oli Tarkovski.

Juba teist päeva Eestis!

Jah, lennureis oli kahtlemata pingeline, ent koju jõudes hakkas alles õige märul pihta. Neljapäeva hommikul võtsid meid Viljandis vahele ajakirjanikud. Kuulsuse koorem on magus ;-)

Jätkasime sealt Tallinnasse ja 11:30 olime kohal; ilm hakkas jälle halvaks minema. Piloteerisin vahelduseks Cessnat ja sain taas nautida tugevas risttuules maandumist.

Peatselt kohtusin taas oma suure ja lärmaka pere ning koduloomadega. Koer ei üllatanud millegagi aga üks oravapoeg sadas majaseinalt maha, putkas koera eest tuppa ning joonelt minu koopasse. Seda nähes pani Pärt karjuma: "Nüüd ta närib isa arvutil juhtmed läbi!" Kogu vahmiil tormas paanikasse sattunud oravat püüdma, algul küll edutult aga kisa oli kõva. Orav ei leidnud ust ega akent, arvas aga ühel hetkel, et Hendrik on väiksemat sorti puu ja ronis talle pähe. Hendrik kaotas närvid ja tormas huilates majast välja, orav tema järel. Ronis puu otsa ja lõõtsutas seal käppa rinnale surudes umbes 5 minutit, enne kui taipas kuidas pessa tagasi saab. Hendrik seletas pärast et orav olnud armas ja pehme; endal olid küünejäljed tagumikul.

Veel kavatsen kirjutada sellest, mis asi on kuna ja kuidas lennukist alla vaadates saab väga selge pildi all elava rahva psüühikast ja eluolust. Tänaseks aga kirjutamisest aitab!

090528: EYPI - koju!

Kell on 05:30, ilm selge, poole tunni pärast stardime Eesti poole.

090527: EYPI (Istra) taas

Eilne päev oli lausa rekordiline - alustasime 9:55 Rijekalt Krk'il ja maandusime 20:40 Varssavis Babice lennuväljal. Ehk siis külastasime Horvaatiat, Ungarit, Sloveeniat ja Poolat - Tšehhist lendasime vaid üle.

Ka täna alustasime hästi - tõusime 7:55 Varssavist ja juba 11:40 maandusime Leedu kirdenurgas Istras. Aga see viimane maandumine oli juba päris karmi risttuulega ja finaalosal oli tegemist ka metsatukast lähtuvate rootoritega (tuulekeeristega), mis tahtsid lennuki vastu maad virutada.

Vaatasin internetist ilma ja oli selge, et läänest lähenev front ei lase meil enam edasi lennata. Pilvede eest oleksime küll ära jõudnud, ent tuul muutus juba selliseks, mis võib lennuki ära lõhkuda.

Niisiis sidusime lennukid kinni ja jätkame koduteed neljapäeva hommikul - siis peaks kahe frondi vahel piisava pikkusega paus tekkima.

090527: EPBC Varssav-Babice

Eile hommikul alustasime Krk'ilt ja jõudsime õhtul päikeseloojakuks Varssavi. See oli pöörane lendamine ja muljeterikas. Muljetetame aga hiljem. Praegu on kohalik kell pool seitse, hommikusöök söödud ja ülim aeg taas põhja poole kiirustada - läänest liigub peale suur front pilvede ja sajuga. See front peaks siiski andma meile ka pisut pärituult,mis oleb üks ütlemata hea asi.

090525 EDRI: Puhuvad pasunad, ärgake magajad!

Nüüd on see teoks saanud: me kastsime kotid Aadria meres (22C), jalutasime mõõdetud sammul mõõdukas lõunamaa jaheduses (30C varjus) ning lõpuks leidsime interneti leviala (25 kuna/h). Kuna kohta tuleb veel eraldi artikkel.

Lend üle mägede siia kulges edukalt - kõik jäid ellu. Enne Krk'i saarele jõudmist tuleb ületada mõningad mäed. Kui olime tõusmas 2km peale, andis formatsiooni tagumine lennuk 1200m peal teada: "mootor kuumeneb üle, ei saa jätkata". Mäed aina lähenesid ja tekkis huvitav tunne. Siiski suutsime üheskoos ülespoole jõnksutada ja siis tulid juba appi mäe-termikad (nõlvadelt tõusvad tugevad õhuvoolud). See ürgne jõud aitaski meid õigel ajal üles ja siis saabus üürike hetk, mil nii meie reisi sihtpunkt kui ka kõik eelnenu olid korraga silme ees.


Krki saar ilmus äkki välja , ta oli meist palju allpool, mäeharjad olid järsku selja taga. Keerasime mootorid tühikäigule ja ninad allapoole ning laskusime lennuväljaringile nagu mingid pikeerivad pommitajad (OK, naerukoht, aga ikkagi). Torn lubas meid otsekohe finaali. Taevas, milline vaatepilt! Sa lendad mere kohal, milles on peaegu püstloodis kaldaga kaljusaar ja seal, kus kallas murdub, algab maandumisrada. Kui olime perroonile ruleerinud ja uksed avanud, lõi kuumus peaaegu oimetuks. Huvitav, et see tehniliselt kõige raskem osa kogu reisist sai piloteeritud nii, et isegi hr. Heinar Kalam (tagumise lennuki kapten) lausus pärast maandumist, et kõik olnud eeskujulik (üldiselt ta muudkui õiendab ;-)).


CRM (Cockpit Resources Management) õnnestus kah täiega ja Enn tegi kõrvalistmel mägedest ja merest mitu vägevat pilti. Homme hommikul tagasi lennates on Enn sangas ja siis ma katsun ta pildiosakonnas üle trumbata. Homme algab nimelt tagasitee.

Krk on superkõva koht, armusin esimesest hetkest. Et kõik siin on 2x kallim kui Eestis (Poolas aga 2x odavam), on vaid asja tehniline pool. Praktiline pool on see, et kui kord põlved jne. tunda andma hakkavad, tulen taas siia, vaatan 600m kõrguselt oma armetust hütist päikeseloojangut, naudin piiburohtu ning olen tänulik, et külaskäik niivõrd kaunisse ja kordumatusse maailma nõnda hästi õnnestus.

P.S.: vahepeal polnud miskit blogimist, sest minu arvuti oli minust 300km eemal ja siis polnud jälle sidet ja siis olin ma ise kas meres või kõrtsis - noh andke andeks, eks!

090523: EPBK (Bialystok)1020Z

Istume praegu hotellis "Krystal" ja kohe varsti saab tellitud saun soojaks. Ymberringi sajab kolinal. Eile õhtul jõudsime peale kolmetunnist lendamist Bialystoki. Yritasime sealt kohe edasi Lublini peale saada, ent peale tunniajalist põristamist olime sunnitud tagasi poorduma.

Täna hommikul viis uus katse meie jõud lahku - Cessna jõudis frontide vahelt läbi lipsata ja jõudis lõpuks Lublinisse; ylikerged poorasid aga otsa ringi ja tulid uuesti Bialystokki tagasi. Nyyd siis naudime hotellim6nusid.

Minu Mac jõudis Cessna pagasis Lublinisse, seepärast tipin praegu poola klaveri peal ning pilte lisada ei saa. Homme peaks ilm paremaks minema. Ehk jõuame homme isegi Ungarisse; sel juhul ootavad meid uued väljakutsed esimeste mägede näol. Plaani järgi yletame kuulsa Dukla mäekuru.

Stay tuned!

090522: EYPI (Istra) 0300Z

Nii, kellad helisesid 0130Z (4:30 EST); poolteist tundi olid lennuplaanid Tallinnasse ära antud ja veel pool tundi hiljem need tühistatud, sest värske ilmaraport osutus lootusetuks. Seda kinnitas ka vahepeal õues tõusnud tuul ja esimesed vihmatibad.

Väsimatu reisiseltskond heidab nüüd taas magama, hambad värskelt pestud.

090521: EYPI (Istra)

Täna õhtul 1630Z (19:30 meie aja järgi) tulime Ennuga Istra lennuväljal maha. Sides vastas meile varem Cessnaga saabunud Priit, kes pakkus radarvektoreerimist ja muid lennundusmõnusid. Peale lennukite parkimist selgus aga, et motellis pole Ennu tellitud särisevast õhusöögist sõna-sõnalt haisugi. Bensiini vähemalt saame. Igatahes eelmisel aastal käis siin elu kõrgemas kaares. 

Homsest rääkides - tulevik on üldiselt tume. Homset ilma kujutavad prognoosikaardid on üks porrim kui teine.

Kes teab - võib-olla oli õigus motelli joviaalsel peadirektoril, kes tuli kohale ja soovitas meil juua, kuni ümber kukume. Meie seletuste peale, et stardime juba hommikul kell 6 jne, vastas ta et aga te jooge sellegipoolest.

Lend Tallinnast Viljandisse kulges ladusalt, ehkki Tallinna ja Türi vahel sadas korralikult ja lõuna pool lõi isegi välku. Viljandis oli ilus selge ilm ja tekkis kange kiusatus sinnakanti jäädagi ning mõni Ennu lihaveistest vardasse ajada. Enn aga ei andnud asu ega mõtlemisaega, vaid ärgitas muudkui lendama. Noh, nüüd oleme siin.

Tallinn --> Krk!

Plaanid hakkavad teoks saama, aga...
Algselt plaanitud äralennupäev oli 21.mai. Aga - prognoos lubab vihma, neljapäeva õhtul lennates oli juba näha, milline soga lääne poolt siia ujub; reedel jõuab baltikumi kohale tsüklon laussajuga. See tähendab, et kui neljapäeval õnnestukski ära lennata, jääksime vähemalt pooleteiseks päevaks kinni Poolasse, Leetu või koguni Lätti. Ilusas eesti keeles - sellist prorektaalset interkursiooni ilmataadi poolt oleks raske tolereerida.

Arvan, et kui lennunduse kunagised teerajajad oleksid interneti ilmasaite vaadanud, oleks lennuk tänini leiutamata. Paraku ilmus internet kogu oma tarkuses hoopis hiljem.
Sellegipoolest oleme positiivsed. Lendame kolme lennukiga - Cessna 172 ja kaks Ikarus C42 ülikerglennukit. Kutsungid on ES-FCC, ES-UCA ja ES-UCB. Lendavad Priit Palumaa, Enn Noorkõiv, Aivo Kont, Enriko Sala, Arvo Sild, Heinar Kalam ja mina. Reis kestab umbes 8 päeva.

Tegin praegu checklisti kõigest, mida enne väljalendu vaja kaasa võtta või ära teha. Siin kõrval on väike killuke sellest. Asjad olgu korras, muidu ei saa ju reisida!

Siinsamas hakkabki olema meie teedrajava ekspeditsiooni blogi sisendpunkt - ja juba tulebki:

• Sõrm sai kuradile antud eelmisel aastal.
  
• Niisugused plaanid olid poolteist kuud tagasi - paistab, et käsi läheb ka...
  
• 090521: EYPI (Istra)
  
• 090522: EYPI (Istra) II
• 090523: EPBK (Bialystok)
• 090525: Eesmärgil!
• 090527: Varssav-Babice
• 090527: EYPI (Istra) III
• 090528: EYPI - koju!

Teie heade mõtete toetusväli on meile kaugeis paigus oluline. Stay tuned!

Braavo, Delfi!

Pildilt paistab siiski, et huvi Indias on suht tühine selle kõrval, mis Eestis.

Päevasündmuste kokkuvõte

Kui igasugu sahker-mahker kõrvale jätta, siis rikastusin täna kahe kogemuse võrra:

• mul läks kohvikus pintsak põlema ja põleski, raisk, rusikasuurune auk otse südame kohale;
  
• õhtul kohtusin metsas karuga.
  

Pintsakul oli tegelikult juba ammugi vimm sees, ent karu oli minu jaoks vist nooruke igatahes lähedalt ta end uurida ei lubanud.

A Quote Of The Day

Saatke mullegi mõni video - siga minus on ärevil!

Porri kah!

Käisime poistega porri vaatamas - mida noorelt õpi, seda vanalt ei oska!

Suur juubel - 25 aastat lollide paradiisi!

Ehk Soros teeb elegantse kokkuvõtte finantssüsteemi kriisi olemusest.

Video alguses on küll asjasse mittepuutuv sukisuki klipp.

Kohtumine professoriga

Kui ma lennukist välja hüppan, ei mõtle ma midagi. Õigemini – ma mõtlen vaid puht-lennuohutuslikke mõtteid – praegu on veel piisavalt aega pikutada ja eemalduvat lennukit vaadata – teiste hüppajate asukohad on meeles – huvitav kas vari avaneb normaalselt? Need mõtted on emotsioonivabad. Ja seletamatul kombel on kuskil foonil sügav õnne- ja rahulolutunne, mis ei tekita eufooriat, vaid teeb meeled erksaks.

Naljakas, et peaaegu iga hüppe eel, sellal kui lennuk kõrgust kogub, mõtlen korraks ka võimalusele, et lähen maasse. Puht-ratsionaalne tõdemus ja ei mingit kiiksu. Parem variant, kui pekitükk hingekõris suguvõsa kokkutulekul või korisejate seltskond mingis Villa Isidoras. Ainult et praegu pole see minu teema. Ma tõusen istmelt, libistan käe üle avamispidemete ja nüüd kohe teen ma midagi väga ilusat.

Ema rääkis mulle kord, kuidas ta kuskil kontserdisaali tagaruumis küsis prof. Hugo Lepnurmelt, kas too ei närveeri enne esinemist. Professor mõõtis teda oma malbe pilguga ja lausus: “Kulla laps, ma olen harjutanud, ma tunnen seda kava, ma olen teinud kõik, mis minu võimuses; ülejäänu on Jumala kätes. Miks ma peaksin närveerima?”

Hugo Lepnurm oli Eesti orelikunstnik; praegu vaid legend.

Tallinn --> Krk?

Jah, kevad jätkab oma hukutava mõju avaldamist. Kummitab eesti keelde halvasti sobiv nimi "Krk". See on saar Aadria meres ja selle saare peal on lennuväli. On plaan sinna lennata pisemat sorti lennukitega - umbes 3500km edasi-tagasi - nädala ajaga saab ehk hakkama. Eelmisel aastal sai käidud Berliin-Tempelhofis; see kord tuleb seltskond vist pisut suurem kui meie Ennuga kahekesti ühe lennuki peal. Aga eks elu näitab.

Igatahes praegu on mu toapõrand lennukaarte täis ja kevedine suurpuhastus aias käib ilma minu osavõtuta. Lendamiseks läheb vist maikuu teisel poolel.

Nagu juuresolevalt pildilt näha, hakkas käsi marsruuti vedades väheke värisema.

Käsi valgeks jälle

Ilusal kevadilmal on see otstarve, et saaks lennata. Mõeldud-aga-mitte-kohe-tehtud! Hommikul võimalusi uurides selgus, et:

• lennukil A on vana mootor maha võetud ja uut pole toodud;
  
• lennukil B on aku tühi ja ta seisab angaaris, mille luku võti asub Viljandis;
• lennukil C on vasak telik vildak ning ninateliku amort tühi; tema käivitatavuse kohta on radikaalselt erinevaid arvamusi;
  
• lennukil E on vaid see viga, et ta on Tartus;
  
• lennukid F-H on mittekasutatavad väga erinevail põhjustel;
  
• ülejäänud lennukite jaoks puudub mul pädevus.

Loomulikult sai täna sellegipoolest lennatud ja hooaeg avatud. Sama saatus tabas ka ELAK-i armastatud tandeminstruktorit Rauli. Loosi läks lennuk B. Head asjad sünnivad tänu väärt inimestele.

Technical Ecstasy

Paljusid tugitoolilendajaid üle maailma tabas hiljuti ehmatus - tillupehme teatas oma lennusimulaatori liini lõpetamisest.

Ma ei lenda küll sageli - on muudki teha. Aga et asjad meelest ei läheks, siis kord kuus ikka töristan instrumentaallähenemisi. Peale Mac-i peale kolimist oli FSim tegelikult ainus MS proge, millest puudust tundsin. Nüüd on seegi mure murtud. Tõmbasin endale sellise asja nagu FlightGear ja olen enam kui rahul.

Vabavara värk ruulib - globaalne community brainpower + kuklasse hingavate ülemuste puudumine on andnud tulemuseks ülimalt elegantse arhitektuuriga softi. Mitte ainult elegantse, vaid igatpidi töötava ja avatud softi. Mul kulus vaid 10 minutit, et leida veebist up-to-date raadionavigatsiooni andmebaas; Eesti maismaakaart ja Tallinna 3-d mudelid tulid ise alla :-)

Kuna 90% süsteemist on kirjutatud xml ja sellise Java-moodi asja peal, siis ei suutnud ma vastu panna ja kirjutasin vanale logule joystick'ile sihukese draiveri, et klaverit nüüd lennuki juhtimise juures mul enam vaja ei lähe. Viimati progesin vist miski 10 aastat tagasi. Päris lõbus oli seda jälle teha.

Aga kes soovib, võib armsakssaanud simu ja kogu ACES seltskonna toetuseks allkirja anda. Ka nemad tegid oma tööd hästi.