Saatke mullegi mõni video - siga minus on ärevil!
27.4.09
14.4.09
Suur juubel - 25 aastat lollide paradiisi!
Ehk Soros teeb elegantse kokkuvõtte finantssüsteemi kriisi olemusest.
Video alguses on küll asjasse mittepuutuv sukisuki klipp.
11.4.09
Kohtumine professoriga
Kui ma lennukist välja hüppan, ei mõtle ma midagi. Õigemini – ma mõtlen vaid puht-lennuohutuslikke mõtteid – praegu on veel piisavalt aega pikutada ja eemalduvat lennukit vaadata – teiste hüppajate asukohad on meeles – huvitav kas vari avaneb normaalselt? Need mõtted on emotsioonivabad. Ja seletamatul kombel on kuskil foonil sügav õnne- ja rahulolutunne, mis ei tekita eufooriat, vaid teeb meeled erksaks.
Naljakas, et peaaegu iga hüppe eel, sellal kui lennuk kõrgust kogub, mõtlen korraks ka võimalusele, et lähen maasse. Puht-ratsionaalne tõdemus ja ei mingit kiiksu. Parem variant, kui pekitükk hingekõris suguvõsa kokkutulekul või korisejate seltskond mingis Villa Isidoras. Ainult et praegu pole see minu teema. Ma tõusen istmelt, libistan käe üle avamispidemete ja nüüd kohe teen ma midagi väga ilusat.
Ema rääkis mulle kord, kuidas ta kuskil kontserdisaali tagaruumis küsis prof. Hugo Lepnurmelt, kas too ei närveeri enne esinemist. Professor mõõtis teda oma malbe pilguga ja lausus: “Kulla laps, ma olen harjutanud, ma tunnen seda kava, ma olen teinud kõik, mis minu võimuses; ülejäänu on Jumala kätes. Miks ma peaksin närveerima?”
Hugo Lepnurm oli Eesti orelikunstnik; praegu vaid legend.
Naljakas, et peaaegu iga hüppe eel, sellal kui lennuk kõrgust kogub, mõtlen korraks ka võimalusele, et lähen maasse. Puht-ratsionaalne tõdemus ja ei mingit kiiksu. Parem variant, kui pekitükk hingekõris suguvõsa kokkutulekul või korisejate seltskond mingis Villa Isidoras. Ainult et praegu pole see minu teema. Ma tõusen istmelt, libistan käe üle avamispidemete ja nüüd kohe teen ma midagi väga ilusat.
Ema rääkis mulle kord, kuidas ta kuskil kontserdisaali tagaruumis küsis prof. Hugo Lepnurmelt, kas too ei närveeri enne esinemist. Professor mõõtis teda oma malbe pilguga ja lausus: “Kulla laps, ma olen harjutanud, ma tunnen seda kava, ma olen teinud kõik, mis minu võimuses; ülejäänu on Jumala kätes. Miks ma peaksin närveerima?”
Hugo Lepnurm oli Eesti orelikunstnik; praegu vaid legend.
10.4.09
Tallinn --> Krk?
Jah, kevad jätkab oma hukutava mõju avaldamist. Kummitab eesti keelde halvasti sobiv nimi "Krk". See on saar Aadria meres ja selle saare peal on lennuväli. On plaan sinna lennata pisemat sorti lennukitega - umbes 3500km edasi-tagasi - nädala ajaga saab ehk hakkama. Eelmisel aastal sai käidud Berliin-Tempelhofis; see kord tuleb seltskond vist pisut suurem kui meie Ennuga kahekesti ühe lennuki peal. Aga eks elu näitab.
Igatahes praegu on mu toapõrand lennukaarte täis ja kevedine suurpuhastus aias käib ilma minu osavõtuta. Lendamiseks läheb vist maikuu teisel poolel.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, hakkas käsi marsruuti vedades väheke värisema.
8.4.09
Käsi valgeks jälle
Ilusal kevadilmal on see otstarve, et saaks lennata. Mõeldud-aga-mitte-kohe-tehtud! Hommikul võimalusi uurides selgus, et:
- lennukil A on vana mootor maha võetud ja uut pole toodud;
- lennukil B on aku tühi ja ta seisab angaaris, mille luku võti asub Viljandis;
- lennukil C on vasak telik vildak ning ninateliku amort tühi; tema käivitatavuse kohta on radikaalselt erinevaid arvamusi;
- lennukil E on vaid see viga, et ta on Tartus;
- lennukid F-H on mittekasutatavad väga erinevail põhjustel;
- ülejäänud lennukite jaoks puudub mul pädevus.
Loomulikult sai täna sellegipoolest lennatud ja hooaeg avatud. Sama saatus tabas ka ELAK-i armastatud tandeminstruktorit Rauli. Loosi läks lennuk B. Head asjad sünnivad tänu väärt inimestele.
Tellimine:
Postitused (Atom)
