ELAK ja maailmapoliitika

Põmm!!!
Tänahommikusi ajalehti sirvides oleksin äärepealt kohvikruusi sülle pillanud - meie peedu on suures poliitikas! Vaadake ise:

Kes tahab täpsemalt teada, võib lugeda kuidas Bush asus...

Mul on kahju, et Eesti Langevarjuklubi sisekommunikatsioon sedasi sakib ja tähtsaid uudiseid saame teada alles leheveergude kaudu. Vanasti oli peedu avatum. Ta sooritas ka langevarjuhüppeid.

Me elame

Me elame perseaugus
ja meile meeldib siin
ei meelita meid kaugus
ei kutsu silmapiir

- see kaugel maal kuuldud lauluke hakkas mu peas tiksuma kohe, kui kohalikud ajalehed läbi loetud.
Auto ei läinud ka käima ja 1 veetoru on kinni külmunud.

Odyssuse kojutulek

Saabusin kaugeilt mailt, lõin uksed mürtsuga lahti, raputasin kiharad tõmmult laubalt, viskasin võõramaised varandused põrandale ja nõudsin süüa... Vaatasin - pere on kasvanud seeaeg kui ära olin.

Nüüd on vaja mõelda - THINK! THINK! THINK!!! - nagu sisendas endale Bruce Willis. Taon endalegi rusikaga vastu laupa... no mis nimeks panna?
Manta on kasutusel, Stilets ta pole, Slaider on maotu - kas tõepoolest Krüsamiine, nagu Pärt soovitab?

Falstaff

Käisime Sidney ooperiteatris sihukest etendust vaatamas.

Komponendid:
lauljad - super; orkester - väga hea; akustika - 5+; jne...
Elamuse kokkuvõte - nullilähedane.

Ehk siis - inimtalendi ja õhuhapniku uskumatu raiskamine.

Aga see on minu sügavalt subjektiivne arvamus - ümberringi oli inimesi kes näisid asja täiega nautivat. Sümfooniakiontserdile või jazzpõrgusse lähen iga kell - palun.

Urrawurra

Nii, eile oli absoluutselt sinine taevas ja keset seda taevast kargas 6 eesti skydiverit 4500m kõrgusel välja lennukist 750XL ja maandus peale 6way keeramist paigas nimega Nagambie. Suurte järvede ja veinifarmide vahele.

Järgmiseks käiguks oligi veinifarm nimega Plunkett. Sinna tasus minna.

Kohanimed on siin ilusad. Urrawurra oli ka ühe sildi peal konkreetselt olemas.

Boingg-boingg-boinngg!

Vot täna tekkis pilvede vahele ootamatult augukene ja kuumad eesti langevarjurid regasid end kohe esimesele tõusule nagu kell.



Cessna Caravan läks ruttu üles ja exit oli umbes 4200m. Ukse peal majandas üks kaameranaine. Kui meie kaameramehed nii head tööd teeksid, oleks pidu. Aga noh, mis siin ähkida - neil hüppeilma palju ja tandemitehas käib täie auruga - järgmisel tõusul oli korraga peal 5 tandemit. Kaks tundi hiljem oli igal patsiendil õlu kõhus, diplom ja video peos ja jalajälg perse peal. Lähilinnakeste turismiagenuurides jookseb muide siinse droptsõuni promovideo non-stopis kõrvuti sukeldujate, surfarite ja opossumihulludega. "Õppige kauplema, Kiisu", sisendas kunagi Suur Kombinaator. Õpime meie ka.

Aga bliin, see on ilus koht hüppamiseks siin... homme hommikul lahkume Canberrasse, kus meid ootab jazz-põrgu ning laialäärelise kaabuga teenistusvalmis veinimõisa omanik.

Minu loomad

Ronisin hommikul rõdule ja seal istus selline mees.
Tundus sõbralik olevat. Ja vaat kus tal ikka oli tahtmine mööda treppi üles ronida - või hüppas lihtsalt?

Aga noh - üleeile õhtul juhtus meil selline lugu, et ekstremist sai lõpuks oma harilikust norumeelest ja sõnaahtrusest üle ning rääkis verandal kõva häälega lugusid igaühele, kes kuulata tahtis. Üks skorpion, umbes sama suur kui too konn, tahtis ka kuulata ja ronis Gunnarile õlale. Seepeale lõppetas ekstremist loengu ja teatas et aeg on magama minna.

Skorpinjon aga pildistamist ei soovinud.

* * * * * * *

Nimedest. Gunnarit ei oska siin keegi välja öelda ja tema on meil nüüd Mr. Gunner. Ja mina olen shorty.

Have a piss, don't be a drongo!

Jeee... nagu ikka, on lyhiseraisal teile kaks uudist korraga - hea ja halb. Esiteks on austraalia keel väga lihtne rääkida; teiseks pole siin kooli-engliskaga suurt miskit peale hakata.

Pisuke vestlussõnastik:
dill == idiot;
piss == light beer;
drongo == stupid or otherwise useless person.

Alustuseks käib küll.

Armsad need... kallid kojujääjad....

Asi lyhidalt selline et minul on nüüd uus kontor.

Kliima on sihuke hea et kurat teab mis see koduigatsus on - see on mingi teaduseasi vist. Natuke pilte ajasin ka mööda traate üles - need on siin - ENJOY!

Jaa-jaa-jaa, HEAD VAPRAT UUT AASTAD!!!

Me ei tea kui edevad me oleme

Jah, pikk jutt - sitt jutt!
Tellige endale elaki meestekalender.

Tere, saadanad!

Mulle meeldivad vahel need tohli leiud... Nii et terve pundi satanistide ja ühe juudist veel juudima seltskond on jällegi rikastunud - budist teil puuduski veel, eksju.

Alltoodud pilt on ka tegelikult üsna minu moodi (kui habe aetud).

In Buddhism, there are Four Noble Truths: (1) Life is suffering. (2) All suffering is caused by ignorance of the nature of reality and the craving, attachment, and grasping that result from such ignorance. (3) Suffering can be ended by overcoming ignorance and attachment. (4) The path to the suppression of suffering is the Noble Eightfold Path, which consists of right views, right intention, right speech, right action, right livelihood, right effort, right-mindedness, and right contemplation. These eight are usually divided into three categories that base the Buddhist faith: morality, wisdom, and samadhi, or concentration. In Buddhism, there is no hierarchy, nor caste system; the Buddha taught that one's spiritual worth is not based on birth. Buddhism 88% Paganism 83% agnosticism 83% Islam 75% Satanism 54% Judaism 50% Hinduism 50% atheism 46% Christianity 33% Which religion is the right one for you? (new version) created with QuizFarm.com

The Dark Side of Peter Jackson

Kütsin ahju ja lehitsesin puhtast igavusest veebi. LOTR-i fännidele võib tulla ehk väikese üllatusena, et PJ on ka enne seda filme teinud ja mitte halvasti... Ainult et väheke teistsuguseid ;)

Nagu näiteks Bad Taste ja Dead Alive.

Tohl, on need sul olemas?

Margareth Thatcher and the Chief

M was on her visit to Canada. The Canadian Prime invited her to meet some real indians in a reservate.
So, there they are - Margareth, her local colleague and the Chief - sitting on a grass and puffing a Pipe of Peace. No much talk. The Chief is wearing an enormous set of feathers in his head.

Suddenly, a small boy about 5 years old, is running by. He has one feather in his hairs.
M: This boy has one feather - does this mean anything?
C: One feather - one squaw. Boy small.

After a while, a bit older boy having two feathers, passes by.
M: Oh, look - this boy has two feathers - what does this mean?
C: Two feathers - two squaws. Boy not strong yet.

M: Oh, I see. But may I ask - you have so many feathers - does this mean anything specific as well?
C: Me - Chief! I fuck the nation!
M: Oh, dear...
C: No - no deer! Deer high, runs fast! Chief old - fucks no deer!

* * * * * * * * *

It is important to have some respect to deers and reindeers, especially at Christmas time when there is more likelyhood you'll meet one. Be warned.

Click here if you dare.

Courtney Pine

JAH! - kõva kontsert oli. Mida see mees oma pilliga korda saatis (muusikalises mõttes), ületas kõik mu ootused. Ja ülejäänud tiim - helitehnikuni välja - olid vägagi väärilised. Power, äärmine professionaalsus, muusika ja ilusad inimesed koos - sekundipikkusel õhtul vanas kuradi paberivabrikus.

Loomulikult vedasin kaamera kaasa ja loomulikult keelati üsna alguses pildistamine ja profipiltnikud lasid jalga. Mina pole proff. Flikkerit ka.

Eksib see kes arvab, et sellisel kultuurisündmusel puudub eel- ja järellugu, taust ja tähendus. Stay tuned...

Talveuni, Vol.1 -- OOTAMATU KIRI

Kui ilmad sügisel kurjaks lähevad ja hüpata enam ei saa, seab lyhis end talveunne. Kõigepealt kõht täis vitsutada, lapsed kevadeni ette ära peksta ja naine manitseda: "Vaata sa mul - peaksid sa... kui ma...", aga juba tikub uni peale; padavai koopasse. Kuuseokstest tropp taguotsa et tuul läbi ei tõmbaks ja ongi unenäod platsis - justkui filmiks 300-wayd mitmelt poolt korraga ja justkui otsiks metsast meduusipaela... nrrr... Lumevaip katab maa, mööduvad nädalad. Nii on see igal aastal olnud.

Järsku tunnen, et miski nagu naksaks. Uni läheb ära. Küljealune on lige, suus paha maik ja perse hõre. Koban ringi et kus tropp on - midagi krabisevat jääb pihku, sõrm läheb sellest kärtsti läbi ja vaatan - paberlennuk. Ronin valge kätte ja näen: lugejakiri. Vot, raisk.

Loen:

Kulla Lyhis,

Ega sa blogindust ää pole unustanud ? Sinu blogi lugejaid on terve võrk täis - nii et võta end kokku.

ette tänades,

Aivar.

Kaen ringi - ja ongi - veeb tühi nigu kell!!! Magada ka ei lasta... sa saadana ihu!

Ma teile nüüd kirjutan, oodake.

well...

Chinese couple in a court, man is applying for a divorce.
He explains his reason:

ME NO COME.
SHE NO COME.
BABY COMES!!!
HOW COMES???

SIDE INCOME -
his wife replies.

Rahulik värk

17.09 viimasel tõusul filmisin tandemit. Viskasin meduusi ca 1100m peal. Pärast seda kui vari mind rakmetes püsti tõstis (ca 1000m), haarasin vabaotstest ja vaatasin üles – tundsin et nüüd midagi tuleb. Tuligi. Kahju et vaid asja algus videosse jäi.

0s: kõrgus ca 1100m, viskan meduusi;
2s: suhteliselt tugev raputus, haaran vabaotsad, kõrgus 1000m. Kuppel tahaks nagu vasakule keerata, seepärast tirin paremat vabaotsa. Vaatan kogu aeg paremale, et kaitsta kaamerakarpi ja sihikut.
4s: kuppel pöördub nii järsult vasakule, et vasak vabaots „jääb ette” ja annab laksu vastu kaameragondlit suunaga eest tahapoole. Kaamera lõpetab filmimise ja hakkab hingepalvet lugema. Seepärast lõpeb ka sekundilugemine siinkohal.
Kuppel keerab troppidele 2 tiiru peale ja slaider jääb üles. Kohe tekib ka mõõdukas spinn.
Kuna tropid on keerdus otse vabaotste kohalt ja keerud ei arene väga kiiresti, raban tropikimpudest pealpoolt keerukohta kinni ja kisun nad laiali. Kuppel enam keerde juurde ei tee, vaid lihtsalt sukeldub maa poole. Kõrgus 800m.
Võtan vabaotsad ning keeran ennast jalgu siputades kupli all 2 tiiru paremale. Keerud kaovad ja slaider tuleb alla (700m). Kohe algab aga tugev spinn paremale (tsentrifugaaljõud on tuntav) ning vasak vabaots ei mõika küll midagi. Vasakpoolne rakmestik on sellise pinge all, et vasak käsi vaevalt ulatab pidurini ja seepärast haaran selle parema käega; tõmban ta umbes poole käigu võrra alla. Spinn peatub ja vari võtab normaalasendi. Kannan piduri vasakusse üle ja võtan ka parema piduri. Kõik on korras aga kõrgust on ka napilt 500m.

Üleüldse - spinniva elliptilise all kaamerakolakas pea küljes ja kõht taeva poole on mõnus mõlgutada et kas järgmiseks läheb padi või teeks kiivrikinnituse lahti kõigepealt.

Õhtune õlu

Nõndaks... lõpuks istun oma aias kurat-teab-kelle kiiktoolis ja joon tasahaaval õhtust õlut.

Kuratlik, sigaduslik you name it... - samas rahuldustpakkuv - ärinädal on seljataga.
Taevas on selge. Täna käisin üle hulga aja lendamas ja hästi tegin. Liiklus oli hullumeelmne; korra saatis lennujuht mind otse baasosalt kordusringile sest tema üllatuseks oli tulemas palju suurem lind... lennujuht oli absoluutne algaja, mõõdukalt pabinas ja võimsalt umbkeelne. Ta parafraseeris mu kutsungit igal võimalikul moel nii et vastasin talle raadiosides mitte konkreetse äratundmise vaid intuitsiooni peale. Aga täppi läks.

Voh. Pere kõik kodus. Pooleaastane (aga mitte -aruline) Hendrik sasis kahe käega mul habemest kinni ja seletas mitu korda ja väga arusaadavalt: "Tät-tät-tät-tää!" Ma vist ei saanud siiski lõpuni aru. Terve elu olen loll olnud, nüüd veel vana ka.

Iga selles maailmas veedetud hetk on kingitus ja privileeg. Homme võib juhtuda et leian end jälle jumalikus vabalangemises, kaamerad pea küljes.

Ikkagi huvitav - miks ma just nimelt õlut joon?

Tarkusetera

Avasin silmad ja meelde popsas kuskilt loetud klassikakatke.
"Kas spioonid norskavad siis kuidagi eriliselt?" oli Väikevend siiralt üllatunud.
"Otse loomulikult," vastas Karlson, "kõik spioonid norskavad nii pagana salapäraselt ja kurjakuulutavalt, et mine või lolliks!"

Be careful down here...

Tegin täna endale rahuliku koduse tööpäeva. Konfisin parasjagu mingit meilivärki, kui helistas Tiina. Tajusin kohe et tal on midagi juhtunud. Oligi. Sõitis, lapsed autos, Punasel tänaval kui eessõitnud kaubik järsult paremale põikas ning paljastas vastassuuna vööndis "lendava" bemari. Tiina imestas tagantjärgi et ta nii kiiresti reageeris - igatahes jõudis ta teepeenrale tõmbuda ja bemm välgatas mööda - ilmselt vaid kümnekonna sentimeetri kauguselt. Õnneks Tiina keeras enne ja alles siis pidurdas.

Laususin paar rahustavat sõna ja lisasin et just seepärast sõidadki sina ringi meie suure "tankiga" ja mina ökonoomitan pisikese Citroeniga. Frontaalkokkupõrkel on auto mass oluline.

Istusin tükk aega ja mõtlesin, kui järsu pöörde võinuks elu just praegu võtta. Leidsin et täies töökorras lennukist väljahüppamises pole tõepoolest midagi ekstreemset - maa peal kasvab lollide ja haigete kulk kontrollimatult; taevasse satuvad nad õnneks harva ning kaua vastu ei pea.